BG-български език / CS-čeština / DA-dansk / DE-Deutsch / EL-ελληνικά / EN-English / ES-Español / FI-suomi / FR-français / GA-Gaeilge / HR-hrvatski jezik / HU-magyar / IT-Italiano / LT-lietuvių kalba / LV-latviešu valoda / MT-Malti / NL-Nederlands / PL-Polszczyzna / PT-Português / RO-Română / SL-Slovenščina / SK-Slovenčina / SV-Svenska
Teave ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) kohta
Alates 1971. aastast pakub ELi GSP kava arengumaadest eksporditud kaupadele hõlpsamat juurdepääsu ELi turule, kaotades ühepoolselt (s.o mitte vastastikuse põhimõtte alusel) imporditariifid või vähendades neid. GSP eesmärk on hõlbustada juurdepääsu ELi turule, et edendada arengumaade, eriti kõige vaesemate ja haavatavamate riikide, säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, mille peamine eesmärk on vaesuse vähendamine.
GSP koosneb kolmest eraldiseisvast kokkuleppest erinevate soodustatud riikidega ja soodustustasanditega.
- GSP standardkord madala ja madala kuni keskmise sissetulekuga riikide jaoks võimaldab tollimaksude osalist või täielikku kaotamist umbes kahel kolmandikul ELi tariifiridadest. See kord hõlmab (2019. aastal) 15 soodustatud riiki.
- Säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatav stimuleeriv erikord (GSP+) vähendab samu tariife 0%-ni „haavatavate” madala ja madala kuni keskmise sissetulekuga riikide jaoks, kes on ratifitseerinud ja rakendanud 27 rahvusvahelist konventsiooni, mis käsitlevad inimõigusi, tööõigusi, keskkonnakaitset ja head valitsemistava. GSP+ kavasse kuulub hetkel kaheksa soodustatud riiki.
- Kõik peale relvade (EBA) kord. See kord, mille alla kuulub praegu 48 soodustatud riiki, tagab vähim arenenud riikide jaoks tollimaksuvaba ja kvoodivaba turulepääsu kõigile nende toodetele, välja arvatud relvad ja laskemoon.
Teave ELi GSP ülevaate ja selle uuringu kohta
GSP praegune õiguslik alus, nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012, aegub 2023. aasta lõpus. Kui uut GSP määrust ei kehtestata, lõpetatakse GSP standardkorra ja GSP+ korra rakendamine ning impordile praegustest soodustatud riikidest hakkaksid kohalduma „tavalised“ ELi tariifid; jätkatakse ainult EBA kohaldamist. Sõltuvalt sellest, kui palju soodustatud riik ELi ekspordib, võib see mõjutada negatiivselt majanduskasvu, tööhõivet ja investeeringuid soodustatud riikides.
GSP vahehinnangus (avaldatud 2018. aasta oktoobris) jõuti järeldusele, et praegune raamistik on suures osas tõhus ja täidab oma eesmärke. Ka Euroopa Parlament tunnistas 2019. aasta märtsi õigusloomega mitteseotud resolutsioonis üldiste tariifsete soodustuste kava positiivset mõju ja esitas selle läbivaatamiseks erinevaid soovitusi. Need soovitused keskenduvad ekspordi mitmekesistamise soodustamisele, pannes suuremat rõhku keskkonnastandardite parandamisele, sidusrühmade kaasamisele ja GSP rakendamise paremale jälgimisele.
Euroopa Komisjon koostab mõjuhinnangu, et uurida ELi GSP süsteemi uue määruse eri elementide võimalike poliitiliste võimaluste majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna- ja inimõiguste alast mõju. Saksamaal asuva majandusuuringute ja konsultatsioonifirma BKP Economic Advisors juhitud konsortsiumi poolt läbiviidud uuring toetab mõjuhindamist, analüüsides hindamistöö käigus tekkinud mitme parandusvõimaluse vajadust ning nende suhtelisi eeliseid ja puudusi.
Töö uuringuga algas 2019. aasta detsembris ja kestab üle 10 kuu. Töörühm koostab kolm põhiaruannet, mis avaldatakse sellel veebisaidil ja mida arutatakse enne valmimist sidusrühmadega.